Kui võtta vaatluse alla metsanduse teema, siis on selgesti tuvastatavad äärmused – ühelt poolt kliimaaktivistid ja looduskaitsjad ja teiselt poolt metsaomanikud ja metsamajandajad. Kuid huvitav on see, et nende äärmuste vahe tundub justkui tühi. Toimub pidev debatt, kus üks pool püüab sisuliselt kõik metsad kaitse alla võtta ja teine pool kaotaks meeleldi kõik raiepiirangud.
Lahenduse leidmise jaoks peame siiski alustama sellest, et kuidas on asi praegu lahendatud? Looduskaitse näib hetkel keskenduvat peamiselt keskkonnale, kuid ei näe tervikpilti (ega ka inimest). Tegelikult peaks arvestama ka sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Kasutama peaks ökosüsteemset käsitlust, kus probleemidele leitakse lahendused võrdselt looduskaitse, sotsiaal ja majanduslike argumentide kompromissina. Seda eriti just Hiiumaal. Ning olulisel kohal peab olema inimene koos oma vajadustega! Iga olukord ja mets on unikaalne, kuid arvestades kõigi nimetatud teguritega on võimalik jõuda lahenduseni, kus ei ole enam kaks äärmust, vaid on kõiki osapooli ja asjaolusid arvestavad kompromissid.
Ma mõistan, et osasid ärritab see, kui nende metsa vahel kulgenud kodutee on järsku silmnähtavalt muutunud, sest tekkinud on uued raiesmikud. Tunnistan ilmselgelt isegi, et mets on ilusam kui raiesmik, kuid kas see on piisav argument selleks, et maaomanik ei tohiks teha oma metsa hooldada ja majandada?
Kui kerida ajas tagasi, siis ka 100 aastat tagasi ehitati puidust maju ja mööblit, köeti ahju jne. Tundub loogiline ja mõistlik tegevus, mida ka aastal 2022 teha. Vajalik mets selleks on meil endal olemas ning lisaks on tegu taastuva ressursiga. Eraldi küsimus on see, et kuidas tänapäeval puitu õigesti väärindada. Kui me kasutame oma metsaressurssi mõistlikult ja väärindame kohapeal, väldime olukorda kus meie puit läheb ekspordiks ja ostame selle mitmekordse hinnaga tagasi (nagu ka elektribörsi puhul). Eestlastele mööbli ja kütte jaoks jagub kindlasti. Mured võivadki pigem tekkida siis kui suuremat kogust regulaarselt eksportida. Hiiumaa (ega ka ülejäänud Eesti) metsasid ei tohiks raiuda selleks, et varustada välismaiseid väärindajaid või toita näitaks Saksamaa elektrijaamu. Kui eesmärgiks oleks katta vaid enda vajadused, siis me ei peaks muretsema ei Hiiumaa ega ka ülejäänud Eesti metsade pärast.
Ja see mis puudutab riigimetsasid, on tegelikult lihtne ja loogiline. Riigimets on riigi oma. Riik otsustab sellega seonduva. Meil on demokraatlik riik ehk riik on rahvas. Kodanik annab oma hääle selleks, et tema seisukoht oleks kaitstud ja tema poolt valitud isik saaks osaleda protsessis, mis puudutab otsuseid seoses riigimetsade majandamisega.
Kokkuvõtteks – toetan siinkohal ökosüsteemest käsitlust. Arvan, et kõiki osapooli rahuldav lahendus on see, kui otsused on teadusel põhinevad, arvestavad sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkondlikke tegureid ning on tehtud inimese heaks.
Palle Kõlar
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Riigikogu 2023 kandidaat (Hiiu-, Saare- ja Läänemaal)
Palle enesetutvustus - https://www.palle.ee/minust